Posted by: heart4kidsadvocacyforum | March 18, 2025

Tongan#93 Maumau’i e ongoongo!! Ko ha ‘Aho Fo’ou ‘eni!!  17 Ma’asi 2025-‘aho 9. Oku tau ‘i he mala’eva’inga mo ha kau houtamaki, ka ‘oku tau tui mai kiate au ‘i he’eku pehe, ‘e vave ni pe ko hai kitautolu mo e me’a ‘oku tau taukave’i te ne fakalelei’i ‘a e ngaahi hia ko ‘eni ki he fa’ahinga ‘o e tangata ‘i he Twinkling ‘o e mata!  ‘Oua na’a tolonga ma’u pe ‘a e faingata’a!

Ko ha ‘aho ‘eni kuo fokotu’u ‘e he “Laumālie Lahí” ki ho’o mo’uí mo e laumālié.

Mantra faka’aho:

‘Oku ‘ikai ha me’a te ke ta’e malava ke fakahoko mo fakahaa’i ko e ngaahi holi mo’oni ia ‘a ho lotó.  ‘Oku ‘i ai ‘etau totonu takitaha ke mo’ui kakato, fiefia, mo mohu taumu’a.  Puke ma’u pe ko hai ho “tu’unga fakalangi”, pea ‘e tapuekina koe ‘e ho “iku’anga fakalangi ‘o e mo’ui pea te ne tapuaki’i koe pea ‘e tapuekina ai ‘a mamani.

Talanoa ki he ‘aho: Nofo ma’u ‘i he hala ‘o e tui ki ho malohi ‘ulungaanga pea ‘oku ke fe’unga mo e faingata’a kotoa pe ‘oku ke fehangahangai mo ia ‘i he fononga ‘o e mo’ui ni!

‘Oku ou loto ke tau takitaha tu’u ma’u ‘i he’etau ‘ilo ‘oku tau mālohi ‘o mahulu atu ‘i ha fa’ahinga faingata’a pē ‘okú ne feinga ke tohoaki’i ‘etau tokangá mei hotau mo’oní pe iku’angá.  Na’a tau fili ke ‘i heni ‘i he fa’ahita’u ko ‘eni ‘i he momeniti ko ‘eni ‘i he hisitolia koe’uhi he ‘oku tau ma’u ‘a e me’a ‘oku fie ma’u ke ‘omi ai ‘a e melino, uouangataha, mo e palanisi ‘i he palanite ko ‘eni pea mo hotau fa’ahinga ‘o e tangata.  ‘I he’etau fetu’utaki mo e ni’ihi kehe ‘o hange ko e fakakaukau, te tau lava ‘o hu ki hotau iku’anga fakalangi ko ha “kau fakafofonga ‘o e liliu” ke poupou’i ‘a e angatonu ‘o ‘etau palani mo ‘etau taumu’a.  He ‘ikai ke tau lava ‘o ongosia, pea he ‘ikai ke tau lava ‘o vaivai.

 Kuo pau ke tau a’usia ‘a e faingata’a ‘o e misiona ta’e-ma’oni’oni ko ‘eni ‘o e ngaahi kautaha ko ia ‘oku nau ‘ohofi ‘etau tau’ataina mo e tohi ‘o e fono ‘oku ne malu’i mo poupou’i ‘etau Konisitutone mo e Lepupelika ‘oku fakava’e ‘i he ngaahi tefito’i mo’oni ‘o e hoko ko ha temokalati.  Na’e tala’ofa mai kiate kitautolu ha mo’ui na’á ne malu’i ‘etau mo’uí, tau’atāiná, fakamaau totonú, mo e tu’unga tataú.   Na’e fakanofo kitautolu ‘e hotau iku’anga fakalukufua ke fai ‘etau fakalakalaka ki ha fakaha ki he fa’ahinga kotoa ‘o e tangata.  He ‘ikai ke tau tu’u noa pe pea faka’ata hotau fonua ke to ki he nima ‘o e ngaahi taumu’a fakatupu ‘auha ke implode hotau fonua. 

Kuo pau ke tau fakaava ‘a e ‘atamai ‘o kinautolu ‘oku ma’u ‘i he fakakaukau ko ia ko e me’a ‘oku hoko ‘i hotau fonua ‘oku ‘i he lelei taha ia.  ‘ I he taimi ‘ e ni’ihi ‘ oku ou ongo’i ‘ o hangē ‘ oku ou siotonu ‘ i ha māmani ‘ oku fakata’e’aonga’i ‘ e he kakai mo’uí.  ‘Oku ongo ‘o hange ‘oku ‘akilotoa kitautolu ‘e ha kakai “soulless” kuo nau kapu hotau palanite.  ‘Oku hange ‘oku ‘ikai mo’oni.  ‘Oku ou ongo’i he taimi ‘e ni’ihi ‘o hange ‘oku ou mamata ki ha fo’i mo’oni ‘e taha ‘oku ne fakahaa’i mai ‘oku ou tomu’a fakatokanga ki he ngaahi me’a ‘e malava.  Me’apango,

Ko e “fakahaa’i ko ‘eni ‘o e ilifia” ko e mo’oni ia ‘o e ‘aho ni.  Kuo pau ke tau tali mo tokanga ‘i he’etau launga mo e fakafepaki, ka ‘i he taimi tatau pe ‘oku ou fie ma’u ke ke fakapapau’i ‘oku ‘ikai ke ke tuku ke pule’i ‘e he me’a ni ho’o mo’ui.  Kumi pea akoako ke potupotutatau.  Pikitai ki he kakai mo e ngaahi me’a ‘oku nau ‘omi ‘a e fakafiemālie mo e fiefia kiate koé!  He ‘ikai ke tau lava ‘o mo’ui ‘i he ta’e-fiemalie koe’uhi he ‘oku ne fakatupu ‘a e mahaki pea ‘oku tau feinga leva ke toe ma’u ‘etau mo’ui lelei.  Mo’ui lelei ‘e hoku ngaahi kaungāme’á!  Faivelenga ‘e hoku ngaahi kaungāme’á!  ‘Ai ke lelei hoku ngaahi kaungāme’á neongo e ngaahi me’a kotoa ‘oku hoko maí

“‘Iate kitautolu”.

Ko e tefito’i mo’oni ke mo’ui ‘aki ia te ne poupou’i hotau iku’anga ko e: Loto fakapapau

Ko ‘eku “ngaahi taumu’a ‘o e ‘aho fo’ou” ke fafanga’i, fakalahi, mo tokanga’i ‘eku: ‘atamai ‘o e Laumalie

Fakalakalaka Fakalaumālié:

  1. ‘I he ‘aho ni ‘oku ou fokotu’u ha taumu’a ke u e fakalaumalie ‘aki ha’aku kau ‘i ha a’usia, me’a pe tukunga te ne fakalahi ‘eku “fakalakalaka ‘o e Laumalie”.  Te u:

Fakalakalaka Fakaesinó:

  • ‘Oku ou fokotu’u he ‘ahó ni ha taumu’a ke ma’u ha faingamālie ke u tokanga’i ai au ‘i hoku sino fakamatelié. Te u:

Fakalakalaka faka’atamai:

  • ‘Oku ou fokotu’u he ‘ahó ni ha taumu’a ke fafanga’i mo fakalahi ‘a e ‘ilo mo e ‘ilo ‘oku fie ma’u ‘e hoku ‘atamaí ke mo’ui lelei, fiefia, mo kakato.  Te u:

Ko ‘eku taumu’a he ‘aho ni ke ‘i ai ha ‘aho ‘o e:


Leave a comment

Categories