Capítulo 11
Le relación eterna

Le paalalo’obo’ ku nojochil siibal ti’ le humanidad.
Bejla’e’ yaan in ts’aiko’on jump’éel extracto capítulo 11 ti’ in áanalte’ – “Abrazar le siibal u taatae’: bix ch’a’iko’ob jump’éel relación amorosa yéetel u paalal”.
Disponible: Amazon ka Barnes ka Noble, bey Xlibris.
Lela’ chéen jump’éel sabor le capítulo!
K’a’ajesik
“Lela’ bin u k’iinil u yich le tranquila tormenta táankelem máako’ob yéetel le manía adolescente’. Tuláakal máak u láak’o’ob ma’ chéen k’a’abéet u kuxtal, sino u yuumben!!
Ichil k wotoch le constante mix juntéen k’éexel u páajtal k xook yéetel k lu’umil, ka’ach
“K taatao’obo’ yanchaj muk’yaj óolal tratando yéetel to’on teen ti’ plena expresión. Le jump’éel constante bin u le reglas yéetel estándares k wotoch Ma’atech k’éejel. Táant u pa’atik a asumir asab responsabilidad tumen a meyajo’ob.»
Capítulo once
Le relación eterna
Kin wilike’
Kin ts’aik yilaje’ k yaakunaj ti’ juntúulal ti’ uláak’ durará asab te’elo’ le kuxtal yéetel le uláak’ yéetel ba’ax construimos juntúule’ ma’alo’ob durará utia’al Mantats’.
Citas:
Garrison Keillor tu ya’alaj juntéene’:
–Mix ba’al a beetik yo’osal a paalal mix ba’al u sa’astal. Bey ma’ u yilo’on máan, ku máan u náachtal k wicho’ob, yéetel je’el u ya’alto’ob u nib óolal, ba’ale’ le ba’ax k betik ti’ leti’obe’ mix juntéen u sa’astal.»
Hodding Carter tu ya’alaj juntéene’:
“Chéen yaan ka’ap’éel legados duraderos je’el u páajtal k pa’atik ts’aik k paalal. Jump’éel moots; le uláak’ xiik’.
Kahil Gibran tu ya’alaj juntéene’:
–A paalalo’obe’ ma’ a paalalo’obi’. Leti’obe’ le paalalo’obo’ yéetel u yaalal u ya’altaj u kuxtal.»
K’áat chi’:
Cuáles le le elementos kuxtal je’el u páajtal a co-crear bey yuum yéetel a paal ba’ax yaan u durar ti’ a pixan ichil le eternidad.
Je’el bix ku ya’alik le táankel’obo’, “táan in ch’a’abal yéetel le ch’a’a súutuka’�� Táan in wilik tak le ba’ax bey náachil, u kuxtal in waal bey juntúul x-ch’úupalo’, ka in kaxtik le nu’ukulo’ob clave ku ts’o’ok u k’a’amaj tuláakal u kuxtalo’. Táan in tratando u averiguar bix encajar ti’ le ecuación u kuxtal yéetel le opciones estilo kuxtal Leti’ jump’éel meyajil yaan u enfrentar tuláakal le taata’obo’ biin súutuka’. K’oksaj in wa’alik bix k’a’abet k k’a’abal yéetel k paalalo’obe’, wa bolon’ wa veintinotúule’, u boonil tumen ya’ab ba’ax. Ts’o’ok in creado jump’éel tsoolol simple utia’al u asab táanil u páajtal identificar tu’ux encaja ti’ le esquema ba’alo’ob. Veniendo ti’ jump’éel marco máaxo’ob k’a’ana’an, lelo’oba’ ku le ba’ax bey afectar ka influyeron ti’ le decisiones yéetel reacciones yilik bix bix u crianza u constante evolución:
- Género
- Ch’i’ibalil leti’ etnia
- Miatil leti’ códigos táamale’ leti’ u voces le ancianos
- Yokol k’ujo’ob leti’ regalos intuitivos espirituales
- Xook
- Educación
- Ética
- Opiniones políticas
- Bix u tséenen in yuumo’ob
- In kajnáalo’ob ku yéetel in tsikbe’enil
- Exposición le sociedad
- In t’aano’ destino
Tin wáantaj ma’ chéen le náachil u ye’esajil. Yaan ya’ab jach ku yúuchul ti’ k pool yéetel puksi’ik’al bix k aventuramos tumen le laberinto “taata”. Mix in wa’alike’ kin ch’a’abal le k’iin utia’al u reflexionar yóok’ol Ba’axten k meentik yéetel a’al le ba’alo’ob k meentik yéetel a’al. Tanto ti’ le ku yúuchul ti’ k relación yéetel k paalal yéetel ti’ le operación diaria u administrar k kuxtal familiar yéetel k profesiones ku séen meentik ti’ jump’éel “postura reaccionaria”, kúuchil jump’éel “tuukula’ pensado”. Mejen óoxtéen je’el paalal ku talo’on yéetel “le ba’alo’obo” ti’ u kuxtalo’, ka k’a’abet k tuukul ti’ k wook. Le je’ela’ u k’áat u ya’al wa ma’ k yéetel ti’ le súutuko’, úuchak ma’ k jóok’ol le ya’ala’al máaxo’ob máano’ob taak k yéetel k’a’abéet to’on. Ma’ importa ba’ax ku ya’alik máak, le viaje crianza implica ya’ab azoto yéetel fracaso yéetel ensayo yéetel ba’alo’. Táakpajal ti’ máax chan ti’ k t’aan “a humana”. Ma’ k’a’abet a beel perfecto, ka ki’imak in wóol u “nojoch pixano'” ma’ k’a’abet to’on. “Nojoch pixano” Ba’ale’ k’a’abet k beel u yuumo’ob u páajtal.
Leti’ le esfuerzo sincero táan u kaxtik “nojoch pixano” yéetel k paalal merecen to’on. In wojel táan k beetik le talamilo’.
Iin paakat ti’ in náachil in taatae’ in wojel ts’o’ok in ts’áaik tin tuláakal. Ts’o’ok in intentado u jump’éel constante ti’ le náachil in paal a través de kuxtal. In wojel ts’o’ok in meentik sacrificios xookilo’ob, ba’ale’ mina’an in wóol tumen u yáax yaan u yáax p’isil. Ka j-kíinsa’ab u yuum, tin beetaj jump’éel molay ti’ mix juntéen in cha’ik u yokol máak tin kuxtal u ba’ax ku náaysik u yóol in responsabilidades bey taatae’.
Ma’ táan in wa’alik ba’ax in wa’alike’ uláak’ k’a’abéet u beetik le ba’ala’, ba’ale’ táan in wa’alik le ken a beetubaj yuum k’a’ana’an u meentik jump’éel molay ma’ descuidará u responsabilidades u crianza a paal. Ts’o’ok in wilmaj ya’ab paalalo’ob ts’a’abal u tséel tuméen le prioridades u yuum bin u meentik uláak’ xiib wa ko’olel u relación meyaj ku uno. Ma’alob, in yaan, k’a’abet in k’a’ayil, leti’ le bix u bisikuba’ob táan u páajtal u taal yéetel u bino’ob, ba’ale’ a relación yéetel a paal yaan asab te’elo’ob le ch’iino’. Yaan máak ku yu’ubiko’obe’ a mejen paalalo’ob ku ch’íijilo’ob yéetel a p’atal yéetel wa ts’o’ok a ts’áaik tuláakal, bíin p’áatal a juunal. In wojel ti’ yaan máako’ob le je’ela’ je’el u yu’ubik jump’éel bix u sa’atal le je’ela’. Je’el k paalalo’ob ku nuuktalo’ob yéetel ku p’atik to’on, yane’ asab séeb u láak’o’ob, ba’ale’ ti’ ya’ab culturas yéetel sociedades, lela’ ma’ chéen táan u pa’a’ta’al ba’ale’ k’a’abet.
Tu ka’atéen kin oksaj óotik ti’ le equilibrio. In wa’alike’ wa k cha’antik u núup nojochil wojéeltik tak le principio u ka’anatako’ob k paalalo’ob utia’al to’on, ka k wilik u reacciones k estilo crianza, sabremos wa lela’ yaan u jump’éel relación ma’alob utia’al tuláakal le involucrado. Le na’ mantats’ ku ya’alik: “Káaja bix a k’áat a ts’o’oksik.” Ma’ wáaj a yaabiltmaj tuláakal le k’iino’oba’ “Na’ Mantats’ ya’alaj jaajile’” ti’ le áanalte’a’. U ya’ab sentido yéetel wa chan honestos yéetel to’one’ yéetel k verdaderamente yóok’ol k’ana’an ju’uno’ob k paalalo’ob yéetel le bienestar k familias, k ojel intuitivamente wa le uláak’ máak ti’ le relación ma’alob ti’ to’on wa ma’. K’a’abet k “wajalo’on” yéetel ma’ “weenelo’ob” ti’ k kuxtal. Bey u wa tu hecho jaaj u k relación yéetel k paalal jach jump’éel especie u conexión eterna, bix ponemos le ba’ala’ ti’ le contexto bix k desarrollamos, nutrimos yéetel preservamos le elementos k relación k bisik ti’ le grueso yéetel le bek’ech, yo’osal le ma’alo’ob yéetel le k’aas, yo’osal u infancia yéetel le adulto, Kux tuméen le kuxtala’ yéetel uláak’.
Te’ yáax kúuchil, Yaan k identificar ba’ax le k’iino’oba’ elementos táan ti’ k relación juntúulo’ob yéetel ts’o’okole’ yaan k averiguar bix k betik, ka finalmente bix preservamos le elementos.
K’áat chi’:
Cuáles le le elementos ti’ jump’éel relación yúumo’-hijo ku resistirá k’ab k’iin.
Ba’ax jach asab obvio ma’ u páajtal in p’atik in nu’ukulo’ob xook’ paach tuláakal bey in beel. Yuumbo’otik u paciacia ti’ le tuukula’!! Ma’alob, ma’alob way táan in lista ka Ba’axten supuesto yaan u pitik jump’éel oportunidad ch’a’iko’ob kajnáalo’ob.
Elementos eternos ti’ jump’éel relación yuumo’-paalal le:
- Yaakunaj incondicional
- Yaakunaj incondicional
- Amoroso xma’ atalos
- Yaakunajil a wojeltal
- Yaakunaj ba’ax mina’an grados separación
- Yaakunaj ku manifiesta ti’ jump’éel kúuchil kili’ich puksi’ik’al
- U yaakunat yaan u soportartiko’ob sacrificio
- U yaakunaj u ts’aik kuxtal
- Tu píibo’ yaakunaj utia’al u ts’aik a kuxtal
- U yaakunakunaj u táakpajal máaxo’ob
- U yaakunatmaj u yaakuntiko’ob yéetel u yojéeltik a k’aakuntech tu kaxal
- YAAKUNAJ – chéen chéen yaakunaj
K’áat chi’:
Ba’ax je’el wil bix le k’iino’oba’ elementos ti’ le relación u yúumo’-hijo le críticos ti’ le construcción jump’éel béeychajal ba’ax le eterna.
Leave a comment